Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. 30. laiuskraadideni jõudes on õhk juba sedavõrd jahtunud, et hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiuskraadidel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. Maapinnalähedases õhukihis liigub osa laskunud kuivast õhust ekvaatori, teine osa suuremate laiuste kui madalama õhurõhuga alade suunas. 18) Pasaadid - Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled. Kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi jõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 19) Mussoonid - Mussoon kujutab enesest ulatuslikku õhuvoolude süsteemi, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Nad tekivad suurte mandrite äärealade maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest. Esinevad peamiselt Lõuna-Aasias. Mussoonset
Ekvaatoril tekkivad sooja alus pinna tõttu tugevad tõusvad õhu voolud ja maapinna lähedal kujuneb seega madala õhurõhuga ala. Soe õhk tõuseb tropossfääri ülakihtideni ja liigub seal nii põhja kui ka lõuna poole. Jõudnud 30-35 laiuskraadini on õhu mass piisavalt jahtunud ning hakkab laskuma, ning 30 laiustel valitseb seega kõrg rõhkkond. Sealt Hakkab õhk liikuma maapinna lähedal madalamal rõhul(ekvaator) nii tekkivad ekvaatori ja 30 laiuskraadide vahel põsivad tuuled- PASAADID- mis põhja poolkeral puhuvad coriolise jõu poolest kirdest (kalduvad paremale) ja lõuna poolkeral kagust(kalduvad vasakule)- siit ka nimetus kirde ja kagu passaadid. Õhuringluse tõttu tekivad maapinnal ka teised suhteliselt põsivad tuuled. Sama moodi nagu pasaadid tekkivad ka-läänetuuled-30 laiuskraadidelt laskuvate õhuvoolude tõttu tekkib maapinna lähedale kõrg rõhkkond ning õhk liigub sealt nii tagasi ekvaatori poole (pasaadid) kui ka.
annaabi.ee 
