Valm. madal veeseisu ajal,tammide ehitusega,jõgede suunamisega või tuukrite abil. Düükrite ehitamiseks tuleb rajada kalda või ujuvmontaaziplats,valmistada ette vintsid,ankrud,jm. Tuua kohale ujuv kaatrid,praamid,pon- toonid.Kontrollida põhja seisukorda,mõõta vee taste ja voolu kiirust.Talvel kontrollida jää paksust.Kaevata kalda ja allvee torukraavid. Protsess:mater.ja seadmete kohale toomone,veealuste torukraavide kaevamine,keevitamine,survestamine, korrosioonivastase tõrje Parvetus meetod-toru valmis vesisisse ja nii viiakse õigesse kohta ja uputatakse ja kinnitatakse Pööramis meetod-kaldal valmistatud toru lastakse vette,ots on kinnitatud kaldasse ja pööratakse risti jõega Ujuv praamilt- praamilt Vedamisega-laevatavatel jõgedel.valmistoru raudteelt või parvetus kraavi ning veetekse traktoriga läbi jõe.Toru otsas ujuk,et ei tunguks põhja. Talvel jäält-tuukrid aitavad rihtida.kinnitatakse põhja vaiadega või kruviankrutega ja kaetakse jämeliivaga
koormate veoks. 33. Raudteed puidutranspordil. Raudteetransport on kõige kindlam ja täiuslikum transpordiviisidest. Ta kindlustab aastaringse kasutamise ja on kõrge tootlikkusega. Kasutatakse laiarööpmelist (1524 mm), vaguni normaalne kandejõud 45...60 tonni ja kitsarööpmelist raudteed (750), vaguni kandejõud 17...25 tonni. 34. Metsamaterjalide veetransport. Puidu veetransport haarab enda alla metsa parvetamise ja materjalide veo laevadel. Puidu veetranspordist 92 % moodustab parvetus. Puidu parvetus jaguneb vallasparvetuseks, paunparvetuseks ja kinnisparvetuseks. Põhiliseks puidu veetranspordi iseärasuseks on tema sessoonsus, talvekuudel tööd katkevad. Vaheaeg kestab vastavalt 3...6 kuud. Teiseks iseärasuseks on vähene energia kulu võrrelduna teiste transpordi viisidega. Parvetusel veoenergia võib täiesti puududa (näiteks parvetamisel kanalitel ja jõgedel pärivoolu). Kolmandaks iseärasuseks on, et pole tarvis rajada teid, vaid jõgede, järvede ja
annaabi.ee 
