August Gailiti "Nipernaadi" - kokkuvõte
Filmi vaadates tundus mulle aga, et
peamine tähelepanu ei ole suunatud mitte niivõrd Nipernaadi isiksusele, kuivõrd
tema vabaduse otsinguile. Minu arvates oli filmis kasutatud rohkem sümboleid.
Samuti leidub mõningaid erinevusi ka Nipernaadi tegelaskujus Tõnu Kark ei vasta
raamatus kirjeldatud tegelasele, kuigi mängib oma osa päris hästi.
Raamatut lugedes kujutasin ma Toomast ette kui omapärast inimest, kes täienes ja
selgines järk-järgult. Alustas ta ju parvepoisina ning lõpetas intelligentse kirjanikuna.
Ta oli piiritu fantaasiaga seikleja, kes tuli osavalt välja peaaegu igast olukorrast.
Nipernaadis oleks nagu kaks poolt romantik ja tõsine inimene. Tema lahutamatu
kaaslane oli kannel, mida ta tihti mängis ja igal pool endaga kaasas kandis.
Igas novellis leidus tütarlaps või naine, kelle ninapidi vedamiseks teadis ta kauneid
sõnu, lõi muinasjutte ja rääkis rikkusest, mis kusagil teda ootamas. Kuna ta oskas