Haug kui kõige suurem mageveekala
a. püssiga maha. Tõsi küll, teatud
kahtlust toimunu tõepärasuses tekitab see, et vastav kirjalik teade ilmus kohalikus
kalandusajakirjas alles 10 aastat hiljem, 1914. a. Usaldusväärsemad tunduvad
hilisemad andmed (aastaist 1925-1925) suurte haugide kohta, kuigi need kaalusid
<> 33-47 kg.
Kuidas kalad lähevad kudema? ``Pihu. lk104-105 1987´´
Teaduspärast on haugid erakliku eluviisiga kalad, kuid kudemise eel peavad nad
siiski paremaks koguneda parvekestesse, mis kaovad suurveest üleujutatud luhtade
avarustesse. Koelmute otsingul võivad haugid tungida jõgesid, ojakesi ja isegi kraave
mööda kaugele ülesvoolu. Esimestena asuvad rändele isased, peatselt järgnevad
emased. Enne kudemist tulevad koelmule maad kuulama üksikud haugid, valdavalt
isased. Nad ujuvad aeglaselt, vahetevahel peatudes, väldivad varju ja tuuliseid kohti.
Rootsi kalateadlaste Eric Fabriciuse ja Karl-Jakob Gustafsoni andmeil võtavad
annaabi.ee 
