Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"parvekalad" - 3 õppematerjali

Peipsi tint
1
rtf

Peipsi tint

Peipsi tint Tintlased on väikesed sihvakad kalakesed tumeda selja ning hõbedaste külgede ja kõhuga. Neile iseloomuliku värske kurgi lõhna tõttu kutsutakse neid tihti ka "kurgikaladeks". Peipsi tindile on meelepärane aeglaselt voolav või seisev vesi. Nad on mageveekogudes põhja lähedal elutsevad parvekalad, kes toituvad põhiliselt zooplanktonist. Suguküpsed kalad neelavad meeleldi ka põhjas elavaid usse ning väikesi kalapoegi. Levinud põhjapoolkeral, Rootsis, Soomes. Eestis põhiliselt Peipsi järves ja Võrtsjärves. Kudema hakkab tint tavaliselt mai esimesel poolel tuulevarjulises veesisese taimestikuga kohtadesse. Marjaterad kleepuvad veetaimedele, liivale või kivisele põhjale. Tindi vastsed kooruvad 5 mm pikkustena, kuid nende edasine kasvutempo varieerub üsna tugevasti

Loodus → Loodus õpetus
3 allalaadimist
EESTI MAGEVEEKALAD
13
doc

EESTI MAGEVEEKALAD

(suur suu, sale, sabauim sügava väljalõikega) 3 PEIPSI TINT (suur suu, sale, silmad suuremad, kui meritindil) Tintlased on väikesed sihvakad kalakesed tumeda selja ning hõbedaste külgede ja kõhuga. Neile iseloomuliku värske kurgi lõhna tõttu kutsutakse neid tihti ka "kurgikaladeks". Peipsi tindile on meelepärane aeglaselt voolav või seisev vesi. Nad on mageveekogudes põhja lähedal elutsevad parvekalad, kes toituvad põhiliselt zooplanktonist. Selts haugilised. Sugukond hauglased. HAUG. Haug on meie sisevete levinumaid kalu. Mõnes järves on ta koguni ainuke kalaliik. Ta on suur ja toekas kala, kelle pikkus võib ulatuda kuni meetrini. Haugi keha on läbilõikes ümara kujuga, pea on pikk ja pardinokataoliselt lapergune. Värvuselt on ta mustjasroheline kuni rohekashall, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. Selts angerjalised. Sugukond angerlased.

Loodus → Looduskaitse
36 allalaadimist
Magevee akvaristika
34
docx

Magevee akvaristika

Täiskasvanud isastel kasvavad ninale harjased. Marja valvab isaskala. Akvaariumis peab olema rohkelt taimi ning soopuitu mis on osa nende toidust. Olemas nii albiino- kui ka loorsabavorm. 8.3. Lõuna-Ameerika tetrad on populaarsed kalad, neist enim tuntud on neoonkalad ja neoontetrad. Tetrad kuuluvad Characidae sugukonda. Tetrad on parvekalad ning neid tuleb pidada vähemalt 6 isendiliste segasooliste parvedena. Neoontetra (Paracheirodon axelrodi) ja Neoonkala (Paracheirodon innesi) Levik: Lõuna-Ameerika Pikkus: 4-5 cm Toitumine: kõigesööja Vee omadused: temp. 22-26°C, pH 5,0-7,0. Ujumistasand: keskmine ja ülemine Paljunemine: heidab marju hajusalt Märkused: Enamik müüdavaid isendeid on püütud loodusest

Bioloogia → Bioloogia
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun