Riistvõimlemine
aladeks rõnga- ja kangiharjutus ning toenghooglemine.
Olümpiamängude alguseks peetakse 776. aastat eKr. Tegelikult pärinevad sellest aastast vanimad
olümpiavõitjate nimistud, mänge aga hakati pidama juba varem. Olümpiamänge korraldati Kreeka
kultusepaigas Olümpias peajumala Zeusi auks. Mängude korraldamine lõpetati 394. aastal, sest
need kuulutati paganlikuks. Olümpialiikumise ja olümpiamängud taaselustas Prantsuse pedagoog
parunPierre de Coubertin, kelle eestvõttel asutati Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Esimesed
nüüdisaegsed olümpiamängud peeti 1896. aastal Kreeka pealinnas Ateenas, esimesed
taliolümpiamängud korraldati 1924. aastal Prantsusmaal Chamonix's.
Nelja aasta eest Ateenas küll meestest keegi enamat kui ühte kulda ei saanud, kuid naistest oli parim
kolme kirkama autasuga rumeenlanna Ctlina Ponor. Riistvõimlemisest pärinevad aga nii mõnegi