Padise mõis
Suvel on avatud ka
väliterrass, millelt avaneb ainulaadne vaade Padise kloostrile. Tundub uskumatu, et klooster
asus kunagi mere kaldal, veerikka jõe suudmes.Mõis kuulub von Rammide suguvõsale, kes
tulid siia juba 388 aastat tagasi. Rammide suguvõsa kroonika pajatab nii Rootsi kuninga
Gustav II Adolfi suuremeelsusest nende perekonna suhtes kui ka Peeter I külaskäigust
Padisele. Hoonele lisab vürtsi aeg-ajalt kuuldav kurb kummitus, mis tuletab meelde 19.
sajandil siin elanud üksildast paruniprouat. Von Rammide perekond on võtnud eesmärgiks
mõisahoone täielikult taastada.
Padise on ajalooline paik Harjumaal, muistses Rävala maakonna Vomentaga kihelkonnas,
mille omaaegset tähtsust rõhutab keskmisest rauaajast (7.-8. sajandist) pärit linnusekoht, mis
rajati jõekääru kõrgele neemikule.
Dünamündest (Daugava jõe suudmeala lähedal) pärit mungad rajasid Padisele oma kabeli
1254. aastal. Peale Dünamünde kloostri sundmüüki Saksa Ordule 1305. aastal asus
vennaskond 1310