Eduard Vilde
Muuga mõisa aidameheks. Muuga mõisast saigi Vilde kasvukodu, seal veetis ta oma lapsepõlve, oma koolivaheajad
kuni 1880. aastani, mil ta vanemad Tallinnasse kolisid.
Vildele läksid väga hinge isa kannatused mõisateenijana, sellest innustus ta kirjutama novelli ,,Kupja-Kaarli
adjustaadid" (truu mõisateenija tänamatu saatus).
Vilde lapsepõlv oli üldiselt muretu mõisateenijate lapsed mängisid alati koos suurtel mõisaaladel. Ainus ebakõla seisnes
parunipoja Dodo (või Toto) õeluses, mida ta rakendas nii tööliste laste kui ka tööliste endi kallal ,,Minu
esimesed triibulised". See lugu ei põhinevat täpselt siiski päris elu sündmustel. Mõisast hankis ta ka materjali ka
,,Mahtra sõja" kirjutamiseks (karistussalk mõisas).
Esimesed õpetused sai Vilde kodust. Korraliku algõpetuse sai metsaülema proualt Auguste Treubergilt (riti saksa keeles).