1832. a. armus ta krahvinnasse ja põgenes Itaaliasse. Neil oli 3 last. 1842. a. võttis vastu Weimari õukonna kapellimeistri koha.1848. a. elas koos vürstinna Carolyne`iga. 1801. a. kolis ta Rooma.Alates 1867. a. külastas ta Ungarit igal aastal, oli üks Budapesti Muusikaakadeemia asutajaid ja selle õppejõud. Tõi muusikasse monotematismi põhimõtte ning oli tulihingeline programmimuusika pooldajaid. 5) Georges Bizet (1838-1875) - Isa oli juuksur ja parukategija, ema oli pianist. 9-aastaselt läks ta Pariisi konservatooriumisse. Seal õppis ta klaverimängu ja kompositsiooni. 1857. a. võitis ta Rooma preemia. 1863. a. esietendas Pariis Theatre-Lyrique`is Bizet ooper "Pärlipüüdjad". Ta oli klaverisaatja, teiste heliloojate teoste arranzeerija ning andis klaveritunde. 1875. a. esietendus ooper "Carmen". 1875. a. suvel suri ta südameataki tagajärjel. Pärusmaaks tema loomingus oli ooper(30),kõige populaarsem " Carmen".
võetud · Oma esimesed muusikalised teadmised sai rändmuusikutelt ja küla inimestelt. · Seejärel alustas eraõpinguid. Temast sai linna muusika juht 1839ndast aastast elas ta Milanos · ,,oberto". Esimene ooper sai üle euroopalise tunnustuse ,,nabucco" Looming · Giovanna d'Arco 1845 · Attila 1846 · Macbeth 1847 · Rigoletto 1851 · Don Carlos 1867 · Aida 1871 Georges Bizet 1838-1875 · Bizet isa oli juuksur ja parukategija, andis laulutunde ja tegeles komposeerimisiga · Ema pianist, · Õde lauluõpetaja · 9 aastaselt võeti vastu Pariisi Konservatooriumisse · Esimene sümfoonia 17 aastaselt Looming · Carmen 1875 · Sümfooniad · Laulud · Klaveripalad Ema oli suurepärane pianist ja õde tunnustatud laulu õpetaja. 9 aastaselt võeti ta vastu Pariisi konservatooriumisse. Seal õppis ta klaverit ja kompositsiooni. 1857 aastal
Võõrastemajade seadusandlikku külge hakkas valitsus korraldama 18.sajandil. Keiserlik ukaas jaotas 1770.aastast trahterid nelja liiki: 1) trahterid, kus saab süüa ja juua ning vajadusel ka öömaja; 2) trahterid, kus antakse süüa ja juua; 3)trahterid, kus süüa ei saa kuid saab juua ja öömaja; 4)trahterid, kus saab ainult juua. Tallinna vanim teadaolev võõrastemaja oli Hamburg, mis asus praeguse aadressi järgi Niguliste 12. Selle asutas Tallinna ärimees ja parukategija G.B.Witt 1775.aastal. 1821.aastal Venemaal välja antud trahterite seaduse kohaselt võis pidada võõrastemaju, restorane, kohvikuid, kõrtse ja söögimaju. Tubade, toitude ja jookide hinnad olid peremehe määrata,kuid toidud pidid olema korralikud ja värsked, viinad lahjendamata. Karistused määruste rikkumise eest olid küllaltki ranged. 19.sajandi esimesel poolel iseloomustas Eestos turismi mudaravilate ning ööbimisasutuste rajamine
annaabi.ee 
