Kuninga korraldusel jäid blondid juuksed kui paruka materjal ainult tema ja tema pereliikmete käsutusse. Viimaseid saadi Flandria ja Bretagne`i blondiinidelt. Aristokraadid pidid oma parukaid pidevalt puuderdama jahu jms, et nende tume värv heledaks saada. Louis XIV omas oma valitsusaja alguses tihedaid juukseid ning ei näinud parukatel erilist mõtet. Samas aeg hakkas tema loomulikku juuksekasvu tugevalt hõrendama ning tal ei jäänud midagi muud üle, kui kehtestada üleüldine parukakandmise käsk. Kui alguses olid tema parukad suhteliselt rahumeelsed, siis varsti hakkasid nad kandma nimesid Lõvilakk ja Puudel, mis viitab otseselt nende väljanägemisele. Parukate kandmine muutus nii oluliseks, et hakati eristuma vastavalt seisusele. Vaimulikel oli nn ,,Hispaania" parukas, mis oli keskmise tiheduse ja ümara kujuga, kõrgete ametnike oma oli suur ja kõrge ning kandilise kujuga, sõjav'elaste oma seoti tagant lindiga kinni.
Noored mehed kandsid pikki lokkis juukseid ja otsaesisel sirget tukka. Kanti ka parukaid. Versaille's töötasid usinalt parukameistrid, kes oma teoste loomiseks kasutasid loomakarvu, mererohtu, maisikiude. Parukad pidid sümboliseerima mehe jõudu ja tugevust Kuningas Louis XIV esialgu parukaid ei tunnustanud, sest tema enda juuksed olid väga tihedad. Hiljem hakkas ta juuksekasv siiski märgatavalt hõrenema ning tal ei jäänud muud üle, kui kehtestada üleüldine parukakandmise kord. Alguses olid Louis XIV parukad suhteliselt lihtsad, edaspidi ilmusid parukad "Lõvilakk" ja "Puudel", mis otseselt viitasid nende loomade väljanägemisele. Parukad kasvasid ka kõrgusesse, millega Louis XIV pikendas oma lühikest kasvu. Parukaid hakati eristama ka vastavalt seisusele. Vaimulikel olid keskmise tiheduse ja ümara kujuga parukad, kõrgetel ametnikel kõrged, kandilise kujuga. Sõjaväelaste parukad seoti tagant lindiga kinni JUUKSED NAISED
tukka otsaesisel. (3) Sellel ajal kanti ka palju parukaid. Versaille's töötasid selleks lausa eraldi parukameistrid. Enamus parukaid tehti loomakarvadest, kasutati ka mererohtu ja maisikiude. (3) 1.1.2 Louis XIV periood Kuna kuninas Louis XIV juuksed olid väga tihedad ning pikad, siis tema esialgu parukaid ei tunnistanud. Hiljem hakkas aga tema juuksekasv märgavatalt hõrenema ning ka tema hakkas pandma parukaid. Sellega seoses kehtestas ta ka üleüldise parukakandmise korra. (3) Alguses olid Louis XIV parukad suhteliselt lihtsad, kuid edaspidi ilmuvad parukad, said endale nimeks ,,Lõvilakk" ja ,,Puudel". Need nimed viitasid otseselt nende loomade väljanägemisele. Kuna Louis XIV oli väga lühikest kasvu, siis selle varjamiseks hakkasid parukad kasvama ka kõrgustesse (3) Parukaid hakati eristama ka vastavalt seisusele. Vaimulikel olid keskmise tiheduse ja ümara kujuga parukad, kõrgetel ametnikel kõrged, kandilise kujuga. Sõjaväelaste parukad
Kuninga korraldusel jäid blondid juuksed kui paruka materjal ainult tema ja tema pereliikmete käsutusse. Viimaseid saadi Flandria ja Bretagne`i blondiinidelt. Aristokraadid pidid oma parukaid pidevalt puuderdama jahu jms, et nende tume värv heledaks saada. Louis XIV omas oma valitsusaja alguses tihedaid juukseid ning ei näinud parukatel erilist mõtet. Samas aeg hakkas tema loomulikku juuksekasvu tugevalt hõrendama ning tal ei jäänud midagi muud üle, kui kehtestada üleüldine parukakandmise käsk. Kui alguses olid tema parukad suhteliselt rahumeelsed, siis varsti hakkasid nad kandma nimesid Lõvilakk ja Puudel, mis viitab otseselt nende väljanägemisele. Parukate kandmine muutus nii oluliseks, et hakati eristuma vastavalt seisusele. Omal kohal oli ka peakate, milleks oli laiaääreline viltkübar, mis oli kaunistatud jaanalinnusulgedega. Huvitaval kombel kujunes sellest peakattest ka meeleolude ja tunnete näitamise atribuut. Uljas tujus härrasmees lükkas
annaabi.ee 
