"partsiaalobjekti" - 1 õppematerjal

Eesti keele ajalugu

kalo > kalu) Tänapäeva sid-/si-partitiiv on analoogiavorm ne-s-sõnade eeskujul, nt jalgasid (häälikuseaduslik vorm on jalgu), vrd *repäsitä > *reBaZiD. [Aga ne- ja s- sõnades endis on sid-lõpuline partitiiv hiljem jällegi teistsuguse analoogiamuutuse tõttu ära kadunud! (Vt id-partitiiv.)  NB! Partitiivil on olnud algselt separatiivne tähendus! See on seotud ka partitiivi osasihitise (partsiaalobjekti) funktsiooniga: söön leiba ‘söön (osa) leivast’ Vrd Ma kirjutasin jutustuse (< akusatiiv), Ma kirjutasin jutustust (partitiiv). 18. Eesti keele kohakäänete kujunemine. Tänapäeva eesti keeles on olemuselt latiivsed (tegevuse suunda näitavad) käänded sisseütlev ja alaleütlev, lokatiivsed (tegevuse kohta näitav) seesütlev ja alalütlev ning separatiivsed seestütlev ja alaltütlev. Eesti keelele omane kohakäänete kolmeaspektilisus eksisteeris juba uurali