Eesti keele ajalugu
kalo > kalu)
Tänapäeva sid-/si-partitiiv on analoogiavorm ne-s-sõnade eeskujul, nt jalgasid
(häälikuseaduslik vorm on jalgu), vrd *repäsitä > *reBaZiD. [Aga ne- ja s-
sõnades endis on sid-lõpuline partitiiv hiljem jällegi teistsuguse
analoogiamuutuse tõttu ära kadunud! (Vt id-partitiiv.)
NB! Partitiivil on olnud algselt separatiivne tähendus! See on seotud ka
partitiivi osasihitise (partsiaalobjekti) funktsiooniga:
söön leiba ‘söön (osa) leivast’
Vrd Ma kirjutasin jutustuse (< akusatiiv), Ma kirjutasin jutustust (partitiiv).
18. Eesti keele kohakäänete kujunemine.
Tänapäeva eesti keeles on olemuselt latiivsed (tegevuse suunda näitavad)
käänded sisseütlev ja alaleütlev, lokatiivsed (tegevuse kohta näitav) seesütlev ja
alalütlev ning separatiivsed seestütlev ja alaltütlev.
Eesti keelele omane kohakäänete kolmeaspektilisus eksisteeris juba uurali