Etoloogia alusmooduli materjalide konspekt
ühe linnupesa sisu koosneb suure tõenäosusega õdedest-vendadest.) •
fenotüübi kõrvutamine – Isendi välimust, lõhna vm tunnuseid võrreldakse
oma vanemate, õdede-vendade, kolooniakaaslaste või iseendaga.
Lõhn on paljudel loomadel (putukad, imetajad jt) üks tähtsamaid sugulaste
äratundmise signaaltunnuseid. Näiteks imetajate ninas paikneb eriline
vomeronasaalorgan, millel on tähtis roll partnerivalikus. Kuidas see toimib?
Mõned uurimused heidavad sellele valgust. Imetajate genoomi teatud osa (suur
koesobivuskompleks ehk MHC), mis varieerub isenditi tugevasti, määrab
rakupinna valkude sünteesi ja on eriti tähtis immuunsüsteemi seisukohast. Nende
valkude laguproduktid kujundavad isendi uriini (ja higi) spetsiifilise lõhna.
Emased hiired eelistavad paaruda isastega, kelle MHC erineb nende endi omast,
st mittesugulastega. Põhjus on mõistetav - nii välditakse lähisugulusristumisega