Soome kirjanduse ajalugu
Nelikvärss on rahvusvahelise ühestroofilise ja neljavärsilise rahvalaulu põhjamaine
variatsioon. Neljast värsist on üritatud riimida vähemalt kahte; värsid on rütmistatud üpris
paindlikult - nende pikkus vaheldub 6-13 silbini. Muudeks tunnusjoonteks on looduspilt
sissejuhatusena ja erootilis-satiiriline sisu. Uued rahvalaulud kuulusid noorsootraditsiooni.
Peegeldavad murrangut 19.sajandi külaühiskonnas. Noored on juba eraldunud omaette
rühmaks, kelle huvisid valitsevad simmanid, partnerivahendus ja seks ning taplused
naaberküla poistega. Sõjaväekohustuse tekkimise järel tekkisid soldatilaulud. 19. sajandi
lõpupoolel ka vangi- ja väljarändajate laulud. Tekkis ka töö- ja töölislaule. Nelikvärss elab
veelgi seksuaalpärimusena.
RIITUSRUNOD
Itkud
Itkud liituvad lähedalt pihtimuslüürikaga: nii lüüriliste runode kui ka itkude abil ilmutati ning
elati välja tugevaid ja valulisi tundeid. Itkudel oli ka muid, ennekõike uskumuslikke