Eesti keele ajalugu
kujunenud madalid, rebasid, vrd *matalita, *repäsitä).
Tänapäeva lühike partitiiv on enamasti häälikuseaduslik (*kaloiδa > *kaloi-a >
kalo > kalu)
Tänapäeva sid-/si-partitiiv on analoogiavorm ne-s-sõnade eeskujul, nt jalgasid
(häälikuseaduslik vorm on jalgu), vrd *repäsitä > *reBaZiD. [Aga ne- ja s-
sõnades endis on sid-lõpuline partitiiv hiljem jällegi teistsuguse
analoogiamuutuse tõttu ära kadunud! (Vt id-partitiiv.)
NB! Partitiivil on olnud algselt separatiivne tähendus! See on seotud ka
partitiivi osasihitise (partsiaalobjekti) funktsiooniga:
söön leiba ‘söön (osa) leivast’
Vrd Ma kirjutasin jutustuse (< akusatiiv), Ma kirjutasin jutustust (partitiiv).
18. Eesti keele kohakäänete kujunemine.
Tänapäeva eesti keeles on olemuselt latiivsed (tegevuse suunda näitavad)
käänded sisseütlev ja alaleütlev, lokatiivsed (tegevuse kohta näitav) seesütlev ja