Ajaloo üleminekueksam 8.klass
kommunistlik vabariik. Esialgu ei suutnud eestlased vastupanu osutada.
Ebaõnnestunus mobilisatsioon(meeste sõjaväkke kutsumine), sest ei juletud
minna. Julgesid minna esialgu koolipoisid. Kiiresti jõudis vene armee Tallinna
lähistele(õ lk 98).
Pööre sõjas toimus 1919.a. alguseks. Põhjused:
1)Eestlastele tuli abi mujalt(Soomest vabatahtlikud,inglise laevastik,
vabatahtlikud Rootsist, Taanist).
2)Õnnestus mobilisatsioon, palju vabatahtlike(nt. Julius Kuperjanovi
partisjanipataljon; J.K. sai surmavalt haavata Paju lahingus Valga lähistel
30.01.1919).
3)Eesti vägesid hakkas juhatama kindral Johann Laidoner.
4)Soomusrongid.
Vene punaarmee poolepeal oli väga palju lätlasi. Neid kutsuti Läti Punased
Kütid.
Kindlat lahingujoont vabadussõja ajal ei olnud, toimusid ,,juhuslikud
lahingud" .
1919.a. lõpus algasid rahu läbirääkimised Venemaa ja Eesti vahel.
3.jaanuar. 1920 kehtestati relvarahu. 2.veb.1920 Tartu rahu leping lõpetas
Vabadussõja .
annaabi.ee 
