Tööpataljonid- ehitusväeosad, sunnitöölaagri sarnased 1942. sügis- 8. eesti laskurkorpus. Pool korpusest hukkus, viidi tagalasse. Uuesti rindele alles 1944. 1945. aastal osales Kuramaa lahingutes. Saksa armee Esimesed vabatahtlikud olid metsavennad. Olid Saksa vägede koosseisus. Idapataljonid- alguses kasutati julgestusteenistuseks, hiljem Punaarmee vastu. Politseipataljonid- Vahiteenistuses, võistluses partisantidega Eesti SS-leegionid asendati osaliste sundmobilisatsioonidega. Kõrgem juhtimine sakslastele, madalamad olid eestlaste 1944- Üldmobilisatsioon. Põhiosa piirikaitserügementidesse, osad leegioni täitmiseks. Soome Armee 1941- Erna luuregrupp, tegutses Suvesõja päevil, koosnes Talvesõja ajal põgenenud eestlastest 1944- 200.jalaväerügement, kuhu kuulus u. 2500 vabatahtliku. Tegutses ka Eesti ohvitsere, osaleti Eesti kaitsmisel Tartu pärast
Suvesõja päevil sales u 1500 eesltast Saksa sõjaväe kooseisus võitluses pUnaarmee vastu,need saadeti aga laiali kuna Euroopa loomisel pidavat vere au kuuluma ksnes sakslastele,siis liitus u44000 mees organist. Omakaitse,mis asendas kaitseliitu ja oli mõeldud Eesti puhastamiseks Punaarmee riismetest ja sõjaliselt oluliste objektide valvamiseks.Peagi hakati formeerima idapataljone ja politseipataljone,need toimusid Vm pinnal.algul vahiteenistuses ja lahingutes partisantidega,siis rindevõitluses Punaarmee vastu. 1942aug kuulutati välja Eesti SS-leegioni asutamine,ei olnud populaarne kuna eestlased olid saksa poliitikas pettunud.Sundvärbamise ja mobilisatsiooniga kasvas legionäride arv,mood. 20. Eesti SS-diviis. 1943 suvel saadeti pataljon Narva rindele-paistis silma kuid kandis ränki kaotusi.Sundmobilisatsioonid tekitasid pahameeltja soovi kõrvale hoida-eestimehed põgenesid Soome.Soome armeega liitunud Eestlaste
Eesti vabarigi sõjalise ebaedu põhjus:vastase ülekaal, Rahva meeleolu.valitsusel polnud kedagi punaarmeele Vastu saata.sõjaväe loomist takistas relvade,laskemoona nappus. Rahval puudus usk sõjapidamisse,ülehinnati ennnast,teisalt ülehinnati Vastast.meeleolu üldine sõjatüdimus,vabatahtlikud üksused Kalevlaste malev,kuperjanovi partisanid,skautpataljon 1919 7 jaaan rahvusväe pealetung- põhijõuks oli soomusrongid.hoogsate löökidega vabastasid soomus rongid koos kuperjanovi partisantidega tartu. 23juuni võnnu lahing algas sakslaste pealetungiga- 4päeva kestsid ülimalt ägedad lahingud ning alles eesti varuüksuste saabumine viis kindral goltsi järeldusele et operatsioon evaõnnestunud.23.juuni hommikul marssisid rahvavär üksused lahinguteta sisse võnnu linna. Tartu rahvukonverent jaan poska taotles vaherahu sõlmimist Eesti iseseidvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaksmääramist. Põhiseadus 23april 1919 austav kogu.võttis vastu esimese eesti Põhiseaduse 15juuni1920
annaabi.ee 
