poisist ja tüdrukust, kelle läbisaamist varjutab röövlijõugu pealikest isade vaenutsemine. ("Röövlitütar Ronja" haarab nii suuri kui väikseid. 2010) Ronja ei taha jätkata isa röövlielu, vaid soovib elad rahus koos sõbra Birkiga. 6 2. Ülevaade Astrid Lindgreni raamatust 2.1 ''Vennad Lõvisüdamed'' '' ''Vennad Lõvisüdamed'' on kirjutatud 70. aastatel, kui revolutsioonilised ja hästirelvastatud partisaniliikumised pidasid Kolmandas Maailmas vabasusvõitlust. Rootsis avaldas neile tollal toetust palju sõjakalt meelesatud gruppe. Vägivalla kasutamist peeti endastmõistetavaks. Halb ja Hea olid selgelt defineeritud, vastakuti. Astrid Lindgreni moel kõhkluse väljanäitamist ja vabaduse hinnast rääkimist peeti sobimatuks. Astrid Lindgreni raamat on ''maailma vabastusliikumiste solvamine'', kirjutas näiteks üks tuntud kriitik väljaandes ''Töö''.''(Strömstedt 2000:301)
De Soto lööb leftiste nende oma relvaga: need on rassistlikud vaated ja ta ei hakkagi arutlema teemal, kas peruulased väärivad demokraatiat ja jõukust või ei. Nt hiinlased nälgivad ressursirohkes kontinentaal-Hiinas, on jõukad ressursivaeses Taiwanis ja väga jõukad Singapuris, mis on pelk kalju. Asi pole kultuuris, vaid transparentses seadusandluses ja korruptsiooni puudumises. Liider hukkamisnimistus Veel vaenulikumaks osutusid marksistlikud partisaniliikumised: maoistlik Sendero Luminoso (Hiilgav Tee) ja Kuuba sponsoreeritud Tupak Amaru. Ta oli mõlema rühmituse likvideerimisnimekirjas, Hiilgava Tee omas esikohal. Enda mõrvamise plaanidesse suhtub de Soto muheda üleolekuga: Teine tee võitis Hiilgava Tee. Viimase juhid on vangis. De Sotole on eriti oluline, et partisane ei võitnud sõjavägi, vaid talupojad, kes, relv käes, kaitsesid oma omandit. De Soto usub, et ka üleilmse terrori vastu ei ole parim relv sõjaline sekkumine, vaid
annaabi.ee 
