Eesti uusima aja ajalugu
Lisaks Paidele ja Tallinnale kujunes oluliseks vabatahtlike väeosade loomise kohaks
Viljandi, kus loodi 3 vabatahtlikke pataljoni: skautpataljon - eraalgatusel loodud -formeeris Eduard Reissar - sõlmis
sõjaministeeriumiga lepingu, millega kohustus formeerima, varustama skautspataljoni; Tartu Vabatahtlike Pataljon, mille juhiks
oli Karl Einbund - selle on kuulsaks kirjutanud Albert Kivikas oma romaaniga "Nimed marmortahvlil"; veel üks väeosa, mis loodi
Puurmanis, oli Kuperjanovi partinsoni pataljon. Hiljem loodi veel vabatahtlikke üksusi - Võru Vabatahtlike Pataljon, Tartu
Vabatahtlike Pataljon - kõik kokku astust vabatahtlikuna sõjaväkke rohkem kui 16 000 inimest. II vabatahtlikke laine dets II
poolel oli eraldusjooneks - vabatahtlike võitlusmoraal oli kõrgem kui mobiliseeritutel. Vabadussõja lõpus tegutsesid jätkuvalt
vabatahtlikus printsiibil Kalevlaste malev, Kuperjanovi pataljon, Skautspolk ja Sakalaste malev.
Oluline oli ka see, et laienes mobilisatsioon. Kui 1
annaabi.ee 
