Eesti uusaeg
õigussüsteemidega, neid oli päris mitu erinevat.
Ilmalik õigus
partikulaarõigused territoriaalse printsiibi järgi
a)linnaõigus
b)maaõigus
partikulaarõigused seisusliku printsiibi järgi
a)talurahvaõigus
b)lääniõigus
Kiriku õigus (rooma-katoliku kiriku kanooniline õigus)- see moodustas ühtse õigusliku
süsteemi, mis kehtis kogu katoliku-Euroopas.
Peapiiskopkondades oli ka oma eripärasid, kuid üldprintsiibid olid kõikal
katolikueuroopas samad.
Partikulaaruss kandus edasi ka uusaegsesse Balti provintsidesse.
Partikulaarõigused Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal nim. (Balti provintsiaalõigus). Seal
oli
a) Linnaõigus
b) maaõigus
c) talurahvaõigus
d) (luterlik)kirikuõigus
Subsidiaarõigus- täiendav või abistav õigus. Kasutati õigustavaid laene, kui kohalikest
seadustest jäi väheks. Ntks mingi amaküsimus on, kohalik maaõigus sellele vastust
pakkuda ei suutnud, järelikult pöörduti teiste õiguste poolde (ntks rooma-katoliku õigus,
annaabi.ee 
