Rahvusvahelise õiguse allikad
Rahvusvahelises õiguse puhul formaalsetest allikatest rääkida ei saa, kuna puudub ühtne
õigusloomemehhanism, mille läbinud normid saavad automaatselt õigusjõu. Kuigi osa allikate
puhul on kehtima hakkamiseks vajalikud teatavad formaalsed toimingud, ei tähenda see
õigusallika teket, vaid konkreetsest instrumendist õiguste ja kohustuste teket.
Kehtivusulatuse alusel liigitatakse rahvusvahelise õiguse allikad üldisteks allikateks e
universaalseteks ja partikulaarseteks allikateks e regionaalseteks. Esimesed on tavad ja õiguse
üldpõhimõtted, mis seovad valdavat osa rahvusvahelise õiguse subjektidest. Partikulaarsed
allikad on aga rahvusvahelised lepingud ja rahvusvaheliste organisatsioonide otsused, mis
seovad subjekte, kes on andnud sellekohase nõusoleku.
Tähtsuse alusel võib rahvusvahelise õiguse allikaid liigitada põhiallikateks ja lisaallikateks.
Põhiallikateks loetakse tavasid ja lepinguid. Lisaallikad on õiguse üldpõhimõtted,
annaabi.ee 
