Eesti kirjanduse ajalugu I (vanem eesti kirjandus) vaheeksami vastused
Nende
töö maarahva laste lugema ja kirjutama õpetamisel, koolivõrgu väljakujundamisel
Lõuna-Eestis, koduõpetuse süsteemi rajamisel on olnud väga tähendusrikas. Forselius
koostas eestlastele oma aja parima aabitsa (ilmunud hiljemalt 1694; säilinud selle
arvatavad uustrükid, põhjaeestikeelne 1694. ja lõunaeestikeelne 1698. aastast) ning
väga oluline on tema osa kirjaviisi normeerimiselt (jättis kõrvale võõrtähed, h
pikendusmärgina, ainsuse partiivi ja eitava kõne rahvakeelne tarvitamine, nimede
mõõdukas eestipärastamine jm). Aabits oli rajatud tema õppemeetodile, kasutatud uut,
ühtlustatud ortograafiat. Forseliusele on omistatud ka Lundis leiduv põhja-eesti-
keelne aabitsa väljaanne aastast 1694 ja lõuna-eesti-keelne aastast 1698.
6. Saksakeelne luule Eestimaal:
Tallinna luules on tähtis mängulisus, anagrammid. Palju on säilinud epigramme,
satiirilisi luuletusi