Puhkp- viled sarvepillid. 2)Kirikumuus.areng &teke Sai alguse sellest et suurvürst Vladimir võttis vastu ristiusu. Kirikulaul oli profesjon. Vene muus. Kõige tähtsam osa. Alguses lauldi ühehäälselt. Esitajateks olid mehed. Pille ei kasutatud. Hiljem tuli mitmehäälsus sest hakati kasutama mitmehäälseid pille. Algul oli peahääleks keskmine hiljem see muutus. III Uusaeg(17. Saj II pooltänapäev) ilmaliku ja kirikumuusika areng jätkus.kirikumuus areng- 17.Saj tekkis uus stiil partiiline laul mille tippvormiks kujunes koorikontsert. Need sarnanesid orkestrikontsertitele. Koorikotsrt. Esitasid segakoorid. Tekkis ka uus laululiik 'kant'(ehääkne salmilaul) oli esialgu vaimuliku sisuga. Ilmaliku muus areng- kirikukontserdite eeskujul hakati looma ilmaliku sisuga koorikontserte, ka kant omandas pikapeale ilmaliku sisu. 17.Saj tekkisid linnalaul ja romanss. Rikkamates kodudes laulid romansse ja laule õhtuti, tavaliselt klaveri harfi viiuli või mõne ansambli saatel. Levisid
-17.sajandil professionaalse.5 sajandit lauldi ühehäälselt. Laulsid ainult mehed. Pillimuusikat vene kirikus ei kasutatud. 16.saj kujunes välja mitmehäälsus. Eeskuju võeti vene rahvalauludest, mis oli pool polüfooniline. Uusaeg Uueaja alguses keelati ära rändmuusikute tegevus ning sellel ajal skomorihhe polnudki. Mitmehäälsus . Uue aja algul oli kirikulaul kolmehäälne. Peahääleks oli bariton. Keskmine mehe hääl. 17.sajandil tekkis uus stiil see oli partiiline laul. Tipptulemuseks kujunes koorikontsert. Mõnikord oli 48 häält. Ehitus oli klassikaline. 18.sajandist alates ei laulnud ainult mehed. Koorikontserte esitasid segakoorid. Kuulame: 16.-18.sajandi vene kammerkoor esitab ,,Halleluuja".Rahvapilliorkester. Ilmaliku muusika areng Kirikumuusika ja ilmalik muusika mõjutasid üksteist. Kiri kontsertide eeskujul hakati looma ilmaliku sisuga koorikontserde. PeeterI meeldis väga koorimuusika. Meloodia oli meeldejääv
annaabi.ee 
