DESCARTES meditatsioonid
seetõttu ei ole võimalik minu arvamustes leida mingit väärtust ja kui ongi, siis on minus ka teatav
Jumalast antud võime arvamust muuta. Ja tegelikult pole ju kahtlust, et kõik mida loomus [natura]
mulle õpetab, sisaldab teatavat tõde: sest loomuse all üldiselt võetuna [nature generaliter spectata]
ei mõista ma ju praegu midagi muud kui Jumalat ennast või loodud asjade korrastatust, mis on
rajatud Jumala poolt; aga iseenese loomuse all partikulaarselt [na-[1657]tura mea in particulari]
kõige selle kombinatsiooni, mis Jumal on mulle andnud.
Seesama loomus aga ei õpeta mulle midagi nii selgelt kui seda, et mul on keha, millel on halb, kui
ma tunnen valu; mis vajab toitu või jooki, kui kannatan nälga või janu jms. Ja seetõttu pole vaja
kahelda, et temas on tõtt.
Loomus õpetab ka seda, et valu, nälja, janu jm tajude kaudu ma pole mitte ainult oma keha juures
nagu laevnik laeva juures21 vaid olen temaga väga tihedalt seotud ja justkui läbi segatud, sel määral,