Leht, vili, õis ja seeme
vms.).
Vili ei tarvitse alati koosneda ainult edasiarenenud sigimikust, mitmetes sugukondades esineb rüüsvilju (vananenud
nimetus - ebavili), kus viljade arenemisest võtab lisaks viljalehtedele osa ka teisi kudesid, näiteks õunvilja või maasika
lihakas osa on arenenud õiepõhjast. Levinud nähtuseks on viljakestade kokkukasvamine seemnekestadega, mis muudab
viljad väliselt seemnetega sarnaseks. Tihti esineb ka partenokarpiat -- seemneteta vilja arenemist. Partenokarpia tekib
osal liikidel spontaanselt, välismõjuta, kuid teistel on selleks vaja, et õied tolmleksid võõra õietolmuga (indutseeritud
partenokarpia).
7.1. Vilja ehitus
Viljasein ehk perikarp võib olla arenenud ainult emaka seinast või ka teistest kudedest. Kui perikarp koosneb erineva
anatoomiaga kihtidest, kasutatakse võrdlevas morfoloogias nende kirjeldamisel mõisteid eksokarp, mesokarp ja