poliitika- riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima. Põhimõte: 1.ettevõtjate vaba konkurents (tagasid avatud turg, eromand, raha stabiilsus jne.) sellega vähendati ebavõrdsust. Olukord: tööstustoodangu kiire juurdekasv, tööpuudust oli vähe (praktiliselt polnud), tõusis inimeste elatustase, riigis polnud streike, SLV olid üle pooled inim. Kesklassis. Välismaalimale paistis Lä- Saksamaa ühiskondliku rahu ja partenluse riigina. Diskrimineerimine- kellegi õiguste kitsendamine Nt. Lõunaosariikides diskrimineeriti neegreid. Piirati nende valimisõigusi, Neegri lapsed ei saanud õppida valgete lastega ühes koolis, töökoha hankimisel ja töötingimuste poolest oli neegrite olukord kehvem kui valgetel.Lõunariikides valitud senaatorid ei lubanud võtta vastu seadusi, mis tagaksid neegritele valgetega võrdsed õigused. Lõpuks tehti eraldi koolid. 1960. parandati neegrite elu tunduvalt.
1) Õigus vabalt valida tegevus ala, elukutset ja töökohta. Sellestpõhimõttest tuleb lepinguvabadus- mitte kedagi ei tohi sundida tema tahte vastaselt tööle ega teenistusse. 2) Töötingimused on riigi kaitse all. Kontroll selle täitmise üle on riigiorganitel, eelkõige tööinspektsioonil. 3) Riik reguleerib töösuhteid niivõrd, kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö tagamiseks sotsiaalse partenluse alusel ja töötajate kui majanduslikult nõrgema poole kaitseks. Seadus määrab töötajatele töötingimuste minimaalse taseme (palga alammäär, puhkusepäevade arv, töötundide arv nädalas, jmt). Sellest halvemaid tingimusi ei saa kokk leppida. Kollektiiv lepingutega ja individuaalse töö lepinguga, saab kokku leppida soodsamatel tingimustel. 4) Töötajate ja tööandjate organiseerimis vabadus. Töötajatel ja tööandjatel on
annaabi.ee 
