Zetterberg, lk 555-571 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)
kaldal, kuid visati kümnendi lõpus välja Kunstnike Liidust, mille esimeheks ta
sõja-aastatel oli olnud. Et elatist teenida, läks ta lihttööliseks
jalatsivabrikusse, kust ta hiljem naasis kunstiellu. Kui ta 1951. aastal parteist
välja heideti, põhjendas Käbin: "Me ei heida Adamsoni parteist välja
sellepärast, et ta oleks halb kunstnik. Asi on selles, et Adamson kui partei
liige ja Kunstnike Liidu esimees ajas parteivastast liini. Ta esindas kodanlik-
natsionalisdikke tendentse kunstis.
Uue poliitika juurde kuulus ka kõrgema kunstihariduse reorganiseerimine.
Kunstikõrg- kool viidi Tartust Tallinna, et sellel oleks lihtsam silma peal hoida.
Iseseisvusajal kogu kunstielu suunanäitajaks olnud Tartu Pallase kunstikool
suleti ja Tallinna asutati uus kunstikõrgkool Eesti NSV Riildik Kunstiinstituut.
Katse katkestada side Tartuga teenis ka poliitilisi eesmärke.
1955