Johan Huizinga "Keskaja sügis"
... et suure õiglustüli kaasaegsetele, nii pealtvaatajatele kui kaasalööjatele, oli veritasu
olulisim moment, mis valitses vürstide ja riikide tegusid ning saatusi. (lk 24)
Valitseja poole hoidmine kandis lapselik-impulsiivset iseloomu- see oli vahetu truudus- ja
ühtsustunne. Siin on tegemist vana tugeva tundmuse edasikestmisega, tundmuse, mis sidus
vandealuseid kaebajaga, vasalle nende isandaga, ning mis tapluses ja tülis lõi leekima
kõikeunustava kirena. See pole riigitunne, vaid parteitunne. Hiliskeskaeg on suurte
parteivõitluste aeg. (lk 25)
Nii sai lõppevast keskaajast kohtuliku piinamise ja julmuse uimastav õitseaeg. ......... Tunti
hinges tulevat rahuldust valitseja enda poolt toime pandud tabavate õiglusnäidete üle. ( lk 27)
Ent kohtuliku julmuse osas ei torka meile hiliskeskajal silma mitte haiglaslik perverssus, vaid
loomalik nürinenud lõbu, mida rahvas selles leiab. Monsi rahvas ostab kellegi röövlipealiku
annaabi.ee 
