Eesti lähiajalugu
kaotasid, siis neid hätta siiski ei jäetud - neile leiti ikkagi seisusekohane amet. Ametikoha kinnitamisel
oli vaja partei nõusolek, aga kui Teaduste Akadeemia juht soovis ametist vabastada kedagi, kes oli ka
nomenklatuuris, siis see toimus ka läbi partei.
Standardvalimised
Valimised nõukogude ühiskonnas: formaalsed, ettemääratud ja alternatiivsete kandidaatideta valimised.
Kuni Gorbatsovini ei tulnud parteisiseseid valimisi. Tegelikul kõige tähtsamad olid esimesed sõjajärgsed
valimised - see oli ka Moskva jaoks väga oluline, et see korralikult läbi viidaks. Kõik valimispunktid
olid sõjaväeüksustega mehitatud - kardetati, et võivad teatud eksessid toimuda. Valimisteprotsess läks
väga ladusalt - selle tulemusena pärast valimisi likvideeriti ära Eesti büroo, mis oli loodud 44. aasta
lõpus ja mille ülesandeks oligi olla liiduvabariigi juhtkonnale toekas ja abiks. Pärast valimisi leiti, et