Eesti Nõukogude võimu all
esineda Nõukogude Liidust saabunud kommunistidel. Sama korra alusel võis parteisse vastu
võtta ka isikuid, kes olid Eestisse saabunud Nõukogude Liidust.
8.oktoobril 1940 nimetati EKP ümber Eestimaa Kommunistlikuks (bolsevike) Parteiks
(EK(b)P) ja ÜK(b)P Keskkomitee otsusega sai EK(b)P Üleliidulise Kommunistliku
(bolsevike) Partei allorganisatsiooniks. Sellel liikmeskonna kiire suurendamise ajal liitus
parteiga ka "ebasoovitavaid inimesi". Juba 1940.aasta novembris-detsembris toimus
parteipiletite vahetamise käigus ridade puhastus. Parteist heideti välja 500-600 inimest.
EKP juhtimisel natsionaliseeriti 680 ettevõtet: need, kus töötas üle 20 töötaja, ja need, kus oli
vähem töötajaid, kuid töö oli tugevalt mehhaniseeritud. Igasse ettevõttesse määrati komissar
ja tööliste ühistel põhimõtetel palgad. Teise maailmasõja aegu kuulus EKP-sse ligikaudu
üheksasada liiget, kellest 90% asus Venemaa tagalas. 1953 muutis (EK(b)P) nime tagasi
Eestimaa Kommunistlikuks Parteiks