Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Kodusõja ajal
kaotati valitsusest teised parteid ja tehti lõpp ka teiste parteide väljaannetel.
Detsembris 1918 asutati tsensuur (nii eel- kui järeltsensuur). GLAVLIT sündis pisut
hiljem, 1922 aastal, ent see kasvas tsensuurist välja. Tsensuuri süsteemist kujunes
ajakirjanduse süsteemi seisukohalt võttes väga tähtis valdkond. Nimelt, Nõukogude
Liidus oli selline praktika, et sisulise otsuse mingi väljaande asutamise kohta tegi
sellekohane parteiorgan. Nende otsuse põhjal andis GLAVLIT ehk Trükiasjade
Peavalitsus välja ilmumisloa. GLAVLIT nõudis näidiseksemplari, ilma tema volita ei
sündinud ühtegi uut väljaannet ega toimunud struktuurimuutusi. Nagu me teame,
kujunes tsensuuriorganist välja ka üsnagi võimas ideoloogiline valvekoer.
Mainitud sammudega pandi alus totalitaarühiskonna totalitaarsele ajakirjandusele.
Ajakirjandus muudeti ühiskonna juhtimise süsteemi üheks oluliseks osaks. See tõi
annaabi.ee 
