Kooridele saadeti ka küsitlusringkiri. Toimkond pidas juba 8. aprillil koosoleku, kus teostas muusikajuhtide ja kõnepidajate valimise, arvestades saadud vastuseid, kuid mitte päriselt kuulates rahvahulkade arvamust, vaid kombineerides tulemusi märgatavalt enda kasuks. Tegelikult ei toimunud valimine sugugi seaduspäraselt, vaid vastasrinde mehed suruti kombinatsioonidega kõrvale. Kõnelejaks sooviti ka M. Vesket, kuid toimkond jätnud ta kõrvale kui ,,parteimehe". Veske ei tundnud kahju sellest, sest ta ,,ei soovinud olla valelikkude killas". Jakobson sai 4 häält, sest köstrid ja koolmeistrid kartsid Jakobsoni pooldamisest endale kahju, isegi ametist vallandamist. Toimkond püüdis valimiste tulemused saladuses hoida, sest kartis vastasrinna rahulolematust. Laulukooride üldjuhiks valiti Johannes Kappel, ,,konservatooriumi õppija ja Peterburi ,,Palme" seltsi eesti osakonna laulujuhataja". Orkestrite juhiks sai Väägvere mees D.O.
N. Liidus algas 1950ndate aastate keskel uus ajajärk, mida sageli on "sulaks" nimetatud. Stalini-aegseid vangilaagreid vähendati, küüditatud ja poliitvangid hakkasid Eestimaale tagasi tulema. Ka kultuurielus toimus muutusi. Uueks juhiks kujunes Nikita Hrutov, kes parteikongressil 1956 kuulutas Stalini kuritegelikuks ja isikukultuse ekslikuks. Ka Eestisse jõudis sula. Muutused leidsid aset vaimuelus, kirjanduses ja kunstiloomingus. 1964 aastal asendati Nikita Hrutov tavapärase parteimehe Leonid Breneviga. Hrutovi ajal ellu viidud sisepoliitilised uuendused asendati hoopis jäisema ja puisema bürokraatiaga. 1974. aastal jõudis ÜRO-sse Eestis 1972. aastal koostatud märgukiri Eesti õigusliku olukorra kohta. 1975. aastal märgukirja koostajaid karistati viie- kuni kuueasstase sunnitööga. 1980. aastal koostasid Eesti haritlased märgukirja N. Liidu asutustele seoses eestipärase säilitamise vajadusega. Eesti Vabariigi taasiseseisvumine
annaabi.ee 
