"parteilisusele" - 1 õppematerjal

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

jõudu, organiseerimaks Eesti seltsielu. Seltside kõrval sai ajaleht kohaks, kus eestlased said osaleda avalikus arutelus. Eestlaste poliitiline ärkamisaeg langes 1905.- 1907. aasta revolutsioonipäevile, kui eesti ajakirjandus astus esmakordselt avalikult välja tsensuuri vastu (vastuhakanud ajalehed suleti). Ajalehtedest kujunesid järkjärgult erinevate poliitiliste rühmituste häälekandjad (nt Postimees ­ Eesti Rahvameelne Eduerakond). XX sajandi alguses lülitusid ajalehed tänu parteilisusele ka poliitilisse võitlusse. Selgesti ilmnes ajalehtede toetuse olulisus linnavolikogude ja Vene duuma valimiste aegu. Laiema tegevusvabaduse said poliitilised parteid seoses riikliku iseseisvumisega. Sellega langes ühte põhiseadusega garanteeritud sõnavabaduse nautimine. Suured parteilehed nagu Postimees (Rahvaerakond), Vaba Maa (Tööerakond), Rahva Sõna (sotsialistid), Kaja (Põllumeestekogud) hakkasid kaasa rääkima riigi poliitikaelus.