Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
asutasid revolutsiooni käigus poliitilisi parteisid. Postimehe ringkonnast kasvas välja
Eesti esimene kodanlik partei Eesti Rahvameelne Eduerakond ja ajaleht esines
siitpeale täie enesestmõistetavusega parteilehena. Uudiste ümber moodustus Peeter
Speegi eestvedamisel Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus e föderalistide
partei. Lühiealiste legaalsete ja illegaalsete ajalehtedega olid esindatud töölispartei
Eesti organisatsioonid. Parteilehtede kõrval ilmus hulk liberaal-demokraatliku
kallakuga väljaandeid (Päevaleht, Virulane, Sõnumed, Kodumaa).
Ajalehed lülitusid ka otseselt poliitilisse võitlusse: selgesti ilmnes ajalehtede toetuse
olulisus linnavolikogude valimiskampaaniate ja duumavalimiste ajal. Jaan Tõnissoni
edukus I Vene Riigiduumasse valimisel oli suures osas Postimehe teene.
Siitpeale hakkas just ajakirjandus hoidma pidevalt päevakorral küsimust Eesti
poliitilistest perspektiividest. Kui Jaan Tõnisson 1906
annaabi.ee 
