Kommunistlikul Parteil. Aastal 1945 kuulus EKP rahvuslikku koosseisu 2409 liiget, kellest 40% olid eestlased ja 60% venelased. Aastal 1955 oli EKP-s liikmeid 21 511, kellest 44% olid eestlased. Kuldsed 60-ndad tõid kaasa EKP eestistuse ehk aastal 1965 oli liikmeid 54 836, kellest eestlased olid 52%. Aastaks 1980 oli eestlasi parteis aga 51% ja liikmeid kokku 70 195. 50-ndate alguses iseloomustas EKP liikmeskonda madal haridustase: ligi 2/3 parteilastest olid alg- või mittetäieliku keskharidusega. Edaspidi haridustase kasvas ja 1980. aastate teisel poolel olid keskharidusega juba 4/5 partei liikmetest. Kommunistliku partei ja keskvõimu tahet täitev ENSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissariaatidest ning edasipidi ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. Toimusid ’’demokraatlikud’’ valimised. 1947. aastal valiti ENSV II koosseisu 100 saadikut, kusjuures poolthääletanute protsent oli ’’kõigest’’ 96,17 %
oluliseks takistuseks ühiskonna edenemisel. sovhoosides. Tollane EKP oli seega esijoones aparaadipartei. Selle liikmeskonda Kommunistlik partei iseloomustas madal haridustase: ligi 2/3 parteilastest olid alg või mittetäieliku kesk EKP liikmeskond jagunes liikmeteks ja liik haridusega. Kõrgharidusega kommuniste oli mekandidaatideks. Sõja lõpul moodustasid vaevalt 89% partei liikmetest. Edaspidi kasvas partei eelkõige tagalast või koos armeega
annaabi.ee 
