1) de Gaulle’i võimuletulek. Valimistel saavutas võidu ka Gaulle’i partei Liit Uue Vabariigi Eest . gauelle’istid. 1960 lasi FRA iseseisvuda enamikel oma Aafrika asumaadel. Majandus kasvas. 1960 = de Gaulle’i kümnend. 1966 lahkus NATO’st. 1960 sai valmis tuumapommi. 1968 puhkes noorterahutus, millele reageeris konservatiivsete vaadetega de Gaulle. Populaarsus langes ja astus tagasi 1969. 2) Hrutšov mõistis isikukultuse hukka, stalinistlikule parteiladvikule see ei meeldinud ja proovisid teda võimult kukutada. Välispoliitiliselt proovis hakata teiste riikidega suhteid soojendama, ka USA-ga, aga prooviti neile järele jõuda ja mööda minna erinevates valdkondades. Kuulutas välja seitseaastaku(selle lõpuks pidi olema NSVL rikkaim maa ja toidu-ja tarbekaupade küllus olema neil). Majanduslik olukord paranes. 3) 1964 algas.(NSVL, Hiina)Põhja-ja (USA)Lõuna-Vietnam. Kardeti et LV vallutamisel tekkib ahelreaktsioon kommunismi levikus
Büroosse kuulusid lisaks Moskvast saadetud töötajatele EK(b)P partei esimene sekretär Nikolai Karotamm ja Rahvakomissaride Nõukogu esimees Arnold Veimer. 1944. aasta detsembris kirjutas Karotamm, et büroo ülesandeks “on juhtida EK(b)P kõikide tema eesseisvate ülesannete lahendamisel, aidata kogu tööd parandada, parandada vigu, ületada need puudused, mis töös on ja tõsta kogu töö vajalikule bolševisdikule tasemele.” Satalin omakorda teatas Nõukogude Eesti parteiladvikule, et Eestis on vaja lähiajal kehtestada “tõeline nõukogude kord”. Aastatel 1940-1941 ei olevat nimelt veel täielikult jõutud hävitada kodanlikku korda, mille jooned olid jäänud elama, kui sakslased 1941. aasta suvel sisse tulid. 1947. aasta kevadeks olid Balti liiduvabariikides tegutsevad bürood Moskva meelest oma ülesande täitnud ja nende tegevus otsustati lõpetada. Siitpeale hakkasid büroode ülesandeid täitma kohalike kommunisdike parteide keskkomiteed
annaabi.ee 
