Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Midagi siiski leidis lugeja vahel vaimus veeretada.
Formaalselt kohustati kohalikke ajalehti isiklikult juhtima partei rajooni- ja
linnakomiteede esimesi sekretäre, mis pidi näitama, kuivõrd oluliseks ajakirjandust
peeti.
Komi oblastikomitee büroo otsusele lisas ajalehetoimetaja toimetuse märkuse, avades
selliselt poleemika oblastikomitee vastu. See oli lubamatu, sest põhikirja järgi juhtis
ajalehte parteikomitee. Parteitöö puudustest tohtis tema häälekandja kirjutada
parteikonverentside või pleenumite ülevaadetes, kui delegaadid sellekohaseid kriitilisi
märkusi teevad. See pidi olema kooskõlas nn demokraatliku tsentralismi põhimõttega,
sest konverents või pleenum oli kõrgeim partei organ. Sealne kriitika võis lehte
minna.
Igapäevase kontrolli ja abistamise jaoks oli parteikomiteedes ajakirjandussektor või
agitatsiooni- ja propagandaosakond.
Ajakirjanikud pidid kõndima nagu noateral, üsna ootamatutel põhjustel võidi lihtsalt