o Elluviijad – NKVD ja KGB Vägivallapoliitika ohvriteks olid Saksa sõjaväes v Omakaitses teeninud mehed, sakslastega koostööd teinud poliitikud, metsavennad ja nende sugulased või kaasaaitajad, rikkamad talupojad. Vastupanu Kommunistlikule süsteemile o Algusaastatel Metsavendlus (Sellele tõmmati piir peale 1949. aasta küüditamisega) o Aktiivne vastupanu – maapiirkondades parteiaktivistide tapmine o 1950. aastatel tekkisid noorte salaorganisatsioonid, kes levitasid Nõukogude vastaseid lendlehti („Eesti noorte malev“, „Eesti Rahvuslaste liit“, „Kotkad“) o 1960. a. lõpp – profašistlikud grupid, mis idealiseerisid Natsi-Saksat. o 1960. a. lõpp – dissidentide levik. o 1970. aastatel oli mitmeid avalikke pöördumisi välisriikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele o 1978
küüditatut alates imikutest, kuni raukadeni. 2. Relvastatud vastupanuliikumine: Nõukogude korra taastamine 1944 ei meeldinud enamikule eestlastele. Seetõttu leidus küllaltki palju neid, kes läksid Nõukogude armee saabudes metsadesse varjule ning hakkasid metsavendadeks. Kuni 1953 aastateni leidis metsades varju kuni 30 tuhat inimest, kellest ~10 tuhat tegelesid aktiivse vastupanuga (osalesid relvastatud aktsioonides Nõukogude vägede ja julgeolekuüksuste vastu või tapsid parteiaktivistide maapiirkondades). Enamik metsadesse läinutest olid passiivsed metsavennad, kes ennast lühemat või pikemat aega lihtsalt võimude eest varjasid. Varjajate hulk kasvas lühiseks ajaks eriti 1949 märtsiküüditamise järel, kui kardeti uute massirepressioonide tulekut. Metsavendlus taandus 1950.aastate alguseks, kui enamik aktiivset vastupanu osutanud metsavedadest olid kas julgeolekuüksuste poolt tapetud või arreteeritud
annaabi.ee 
