Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"parteiaktivisti" - 3 õppematerjali

Metsavennad
2
doc

Metsavennad

Hendrikson arreteeriti 1945.a. sügisel ja mõisteti surma. Nõukogude võim nimetas metsavendasid bandiitideks ning korraldas nende tabamiseks ulatuslikke operatsioone miilitsa- ja julgeolekujõudude osalusel. Metsavendi süüdistati omakohtus Nõukogude võimuga kaasaläinute kallal ning muudes vägivallategudes, samuti relvastatud röövides kauplustesse jm. Nõukogude allikatel hukkus ajavahemikul 1946-1956 "metsavendluse tulemusena"- 891 inimest, neist 447 nõukogude ja parteiaktivisti, uusmaasaajat ning nende perekonnaliiget. 295 hävituspataljonide liiget, 52 NKVD ja NKGB, MGB ja 47 sõjaväelast. Eesti viimane metsavend August Sabe tabati Võrumaa metsadest 1978. aastal. Metsavennad kasutasid sageli keldreid, tunneleid või keerulisemaid maa-aluseid punkreid nagu näiteks see siin:

Ajalugu → Ajalugu
31 allalaadimist
TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945
34
docx

TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945

22.territoriaalne laskurkorpus: 1940 Eesti armeest kujundatud korpus võttis osa 1941 suve lahingutest, ent 7000 mehest kaotas langenute ja haavatutena u 2000 ning u 4500 meest andis ennast lihtsalt sakslastele vangi (enamik neis pääses Saksa vangilaagritest 1941 jõuludeks koju). Allesjäänud laskurkorpuse riismed viidi samuti tööpataljonidesse. 25tuhat Venemaale evakueeritud parteiaktivisti, spetsialisti ja töölist: Evakueeritud viidi peamiselt Uurali ja Volga jõe piirkonda ning Lääne-Siberi aladele, kus nende esialgne elukorraldus ja elamistingimused kujunesid väga raskeks. Evakueerituid rakendati eeskätt põllumajanduses, hiljem ka sõjatööstuse ettevõtetes. 8. Eesti laskurkorpus: ENSV võimukandjate palvel hakati Venemaal 1941 lõpul formeerima rahvusväeosa, mille koosseisust moodustasid

Ajalugu → Ajalugu
28 allalaadimist
Eesti ajalugu VI-lk 250-264 ja 274-287-Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM
60
docx

Eesti ajalugu VI, lk 250-264 ja 274-287 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

Julgeoleku Ministeerium (RJM), kuna Eesti NSV Eestis   nähti   ette   kaasata   küüditamise Siseministeerium   ülesandeks   jäi   küüditatute läbiviimisele   2198   operatiivtöötajat,   5953 konvoeerimine   ning   sihtkohtadesse sõjaväelast,   3665   hävituspataljoni   liiget   ning toimetamine.   Kummagi   institutsiooni   tegevust 8438 parteiaktivisti, kokku 20 254 inimest. koordineerisid   Moskva   vastavad Küüditamisoperatsiooni   läbiviijaks   Balti­ keskametkonnad   ning   osaliselt   ka   kohalik kumis   nimetati   NSV   Liidu   RJM   sisevägede parteiaparaat. juhataja   kindralleitnant   Burmak.   NSV   Liidu

Ajalugu → Eesti ajalugu
13 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun