,,Kalavala" võib kõneleda küll Soome mütoloogiast, aga kahe raamatu kaane vahelt võime ära tunda ka tarkusi ning teadmisi, mille juured ulatuvad aega, mil tekkisid esimesed inimestevahelised suhted. Küll aga ei pruugi esivanemate kannatustest ning kogemustest alati kasu olla, sest tihti tunneme end täbaras olukorras just seetõttu, et mõistame üksteist valesti ning tekitame probleeme tühistest asjadest. Võime tõmmata selgeid parralleele Eesti vanasõnade: ,,Kuidas külvad, nõuda lõikad" ning ,,Kuidas küla koerale, nii koer külale" ning loetud eepose vahel . Kui Väinamöinen poleks jätnud lindudele ühte kaske, mille okstel pesitseda, ei oleks kotkas aidanud ka peategelasel jõuda Põhjalasse. Poleks Lämminäinen seganud Põhjala pulmi või magatanud Saare neidusid, ei oleks tuntud ka eri paigus tema vastu säärast viha. Eepose tegelased avastasid ennast tihti olukordadest, kus millegi saamiseks tehtu muutus
ei saa teooriat ümber lükata, sest see mida me oleme öelnud ongi teooria. 3. Afroismid 45-50. Millised on hõimuiidoli erinevad liigid (kokku 6) ehk selgitage, kuidas inimaru ja inimmeeled takistavad inimest tõde tunnetamast (vastamisel tooge iga liigi puhul välja selle eripära koos sellega, milline külg tegelikkusest jääb vastava liigi puhul tunnetamata). Inimaru oletab kergesti asjades korda ja võrdsust, ta suudab tuua parralleele, mida tegelikkuses ei eksisteeri. Teiseks on inimarule omane jääda kindlaks asjadele, mida ta juba kord on otsustanud. Ta jääb endale kindlaks ka siis kui vastupidised väited ja näited kaaluvad tema mõtte üle. Vastandlikud mõtted põlgab inimene ära, sest kardab oma autoriteeti kahjustada. Inimestele meeldib kuulda jaatusi rohkem kui eitusi, sest oma mõttele jaatava vastuse saamine on parem ja lõbusam kui eitav vastus. Kolmandaks meeldib inimarule lihtsus
annaabi.ee 
