ioc.ee ning anna.ioc.ee. · Mõnedel arvutitel pole aga üldse nime, vaid on ainult IP-aadress. Need on spetsiaalsed arvutid, mida kutsutakse ruuteriteks (router), nende ainus ülesanne on ühendada omavahel erinevaid võrke. Ülejäänud võrku ühendatud arvuteid nimetatakse tihti serveriteks või hostideks ning need on mõeldud otseseks kasutamiseks. Enamik servereid kasutab opsüsteemi UNIX, mis võimaldab seda pruukida mitmel kasutajal korraga, sisaldades samuti paroolkaitset. Võrku saab ühendada aga ka Windows opsüsteeme kasutavaid personaalarvuteid, kuid sel juhul on ühendus harilikult ühepoolne: personaalarvutist pääseb ligi küll Interneti ressurssidele, kuid võrgust endast personaalarvutisse ei pääse. · Et arvutite nimedele panna vastavusse nende IP-aadresse, on ellu kutsutud nimeserverite (nameserver) süsteem. Nimeserverid on arvutid, kus paikneb info, millisele nimele milline IP- aadress vastab
ioc.ee ning anna.ioc.ee. Mõnedel arvutitel pole aga üldse nime, vaid on ainult IP-aadress. Need on spetsiaalsed arvutid, mida kutsutakse ruuteriteks (router), nende ainus ülesanne on ühendada omavahel erinevaid võrke. Ülejäänud võrku ühendatud arvuteid nimetatakse tihti serveriteks või hostideks ning need on mõeldud otseseks kasutamiseks. Enamik servereid kasutab opsüsteemi UNIX, mis võimaldab seda pruukida mitmel kasutajal korraga, sisaldades samuti paroolkaitset. Võrku saab ühendada aga ka Windows opsüsteeme kasutavaid personaalarvuteid, kuid sel juhul on ühendus harilikult ühepoolne: personaalarvutist pääseb ligi küll Interneti ressurssidele, kuid võrgust endast personaalarvutisse ei pääse. Et arvutite nimedele panna vastavusse nende IP-aadresse, on ellu kutsutud nimeserverite (nameserver) süsteem. Nimeserverid on arvutid, kus paikneb info, millisele nimele milline IP-aadress vastab
ee on aliased www.ioc.ee, ftp.ioc.ee ning anna.ioc.ee. Mõnedel arvutitel pole aga üldse nime, vaid on ainult IP-aadress. Need on spet-siaalsed arvutid, mida kutsutakse ruuteriteks (router), nende ainus ülesanne on ühendada omavahel erinevaid võrke. Ülejäänud võrku ühendatud arvuteid nimetatakse tihti serveriteks või hostideks ning need on mõeldud otseseks kasutamiseks. Enamik servereid kasutab opsüsteemi UNIX, mis võimaldab seda pruukida mitmel kasutajal korraga, sisaldades samuti paroolkaitset. Võrku saab ühendada aga ka Windows opsüsteeme kasutavaid personaalarvuteid, kuid sel juhul on ühendus harilikult ühepoolne: personaalarvutist pääseb ligi küll Interneti ressurssidele, kuid võrgust endast personaalarvutisse ei pääse. Et arvutite nimedele panna vastavusse nende IP-aadresse, on ellu kut-sutud nimeserverite (nameserver) süsteem. Nimeserverid 7
selle volitamata avamist. Faili sisule pääsevad ligi ainult need, kellel on vastavad salajased krüpteerimisvõtmed. - Makrode automaatne kuvamine failides: antud funktsioon peab takistama makrode automaatset käivitamist (makroviirustevastane kaitse). Sõltuvalt selles, millist tarkvara ja sellega kaasaskäivaid täiendavaid turvafunktsioone rakendatakse, võib olla mõistlik neid funktsioone kasutada. Mobiilsete IT-süsteemide puhul tasub eriti kasutada paroolkaitset programmide avamisel ja automaatset salvestamist. Täiendavad kontrollküsimused: - Milliseid turvafunktsioone pakuvad kasutatavad tarkvaratooted? - Milliseid nendest funktsioonidest kasutatakse regulaarselt? - Kas kasutajaid informeeritakse nende funktsioonide olemasolust? - Kas käsiraamatutes või sertifitseerimisaruannetes käsitletud turvalisust puudutavaid juhiseid järgitakse? ____________________________________________________________________ - M 4
annaabi.ee 
