Kasutati palju võõraid tekste (tsiteeriti, töödeldi, kirjutati paroodiaid) Segunesid kõrge ja madal stiil (kõrgesse poeesiasse lisandus massikultuuri võtteid) Keel muutus mitmekesisemaks (rohkem murret, slängi ja võõraid keeli) Luules rohkem koomikat, irooniat ja keelemänge Murranguaegadel olid esiplaanil laululine vemmalvärslik luule, modernismi edasiarendused postmodernistlikus vaimus ja uusromantiline luule Laululine luule Kasutati rohkelt paroodilist mängu ja slängi ega kohkutud tagasi roppustegi ees Priidu Beier Esikkoguni jõudis 1986.aastal Ta arendas laulustiili edasi kõnekeeles ja koomilises suunas Teravamalt paroodiline osa tema loomingust oli kirjutatud Matti Moguci nimemärgi all, mis ühendab kaht inimest Beier tekstide autorina ja Matti Miliust tekstide füüsilise esindajana Punkluule Esiplaanile tõusis ühiskondlikult terav "prügikastiluule", seksuaalne temaatika
refräänidega. Kuna suur osa üleskirjutusi toovad ära üksnes sõnad, sh refrääni, saame viiside üle otsustada ainult refräänide järgi. Noodistused näitavad «Ambroosiuse laulu» vastuvõtmist lauldavate laulude hulka, kohanemist Põhja-Tartumaa külalauludega, folkloriseerumist. Nimelt on Põhja-Tartumaal, eriti endise Laiuse kihelkonna aladel olnud tavaks laulda kohalikke külalaule kirikulaulu «Nüüd paistab meile selgesti» viisil, mis lisas ehaliste lauludele paroodilist hõngu. Teiseks folkloriseerumise tunnuseks on selle nihkumine ringmängulaulude hulka. Ringmängulaulud olid möödunud sajandi lõpul ja käesoleva sajandi algul eestlaste hulgas väga populaarsed ja kuulusid iseenesest mõistetavalt iga tantsuõhtu juurde. Ringmänge mängiti siis, kui pillimees (või pillimehed) mängimisest puhkasid ja ka rahva hulka tulid. Eks sidunud ühiselt lauldavad ja kiiret partnerivahetust võimaldavad
annaabi.ee 
