Nüüdiskirjandus
Beieri luule puhul on keskseim rolli vahetus. Beieri loomingu algus, Moguci periood on kõige
olulisem, hiljem ta enam nii tähenduslik ei ole. Ük silmatorkavaid lüürilise mina asendeid on
tal romantiline armastaja. See on väga tuntud positsioon eesti luules, mida esindavad
klassikalises kanoonilises eesti luules autorid nagu Visnapuu. Kui Visnapuu suhtub sellesse
positsiooni äärmiselt tõsiselt, siis Beier vastupidi kasutab seda maski romantilise hoiaku
paroodiamaiguliseks kujutamiseks. See armastusteemaline luule, mida leiame Beieri
esimestes raamatutes, ei käsitle armastust tõsiselt, vaid väga tuntava keelelise ja stiililise
paroodia, liiasuse, eneseirooniaga. Ta esindab siin seda tüüpi kuju, keda eesti kultuuris on
nimeatud peiariks ehk mängumeheks. Nt ,,Hilinenud sünnipäevaõnnitlus" see on küllaltki
tõsine tekst, kuid üldjuhul on tal pealiskaudne, eneseirooniliselt kujutatud armastajatüüp, nt
,,Tuba 427"
annaabi.ee 
