Tammsaare ja Gailit elulugu
Mis mustaks teinud nõgio.
Mul väike, väike kambrio,
Veel väiksem, väiksem aknio,
Miks undab tormil merio?
Miks valus vaevleb verio?
(Sealsamas, lhk. 104-105).
,,Eesti kirjanikust" - selle pealkirja all mõlgutas kord autor ise oma esimeses isikus
väherõõmsaid mõtteid. See oli maailmasõja ajal ja eriti raskeks muutunud suleteenistuse
norus: ,,Te olete haige, rind rägiseb, meeleheide vahib silmist!" Ei ole tujule muud väljapeasu
kui Siioni sihipüüdliku meelsusvärsi parodeerimises ja selle pühendamises tiisikuse haigetele,
kunstnikkudele, kirjanikkudele:
Vilista, vilista,
Ara vilet unusta!
Elutee käib risti-rästi
Isa, Poja, Vaimu ees,
Siiski maitseb elu hästi,
Kui saab selle kurja ilma sees
Vilista, vilista!
(Sic transit. . . lhk. 19).
Tammsaare värsijuhud ei ole arvukad, nende astmevaheldus ja kunstikavatsus teenib
tähelepanu. Kel ei oleks veel ,,Tõest ja õigusest" värskelt meeles küla lorilauliku Lullu
moodivemmaldatud värsid
annaabi.ee 
