Maailmakirjandus III. Valgustus. Romantism. Realism
Realismis on kinnitatud lineaarne
tegevusviis. Nii Scotti kui Cooperi teosed kujutasid lähiminevikku. Elu tuleb kujutada ilma
fantaseerimata ja nii nagu ta on. See ei sobi küll definitsiooniks, aga on realismi
juhtmõtteks.
Jane Austen – kirjutanud ka gooti romaani paroodia. Austen räägib naisteprobleemidest,
mis aga ei olnud nii eripärane, kuna ka näiteks Richardson ja Rousseau rääkisid sellest
teemast. Austen kujutab oma aja ühiskonna igapäevaelu.
Romantismiaja tungi ja tormi parodeerijad oli näiteks Thomas Love Peacock, kes kirjutas
satiirilisi teoseid, kus peategelased kritiseerisid tolle aja filosoofilisi arvamusi.
Realismi välja kujunemise toetavaks jõuks oli ka ajakirjanduse areng. Balzac ja Dickens
olid ka alguses ajakirjanikud (oma aja mõistes muidugi). See oli kui kriitika ja
selekteerimise koht. Sealt tuli välja kohakirjanduse mõiste, olukirjeldus.
NB! Balzac on oma „Inimliku komöödia“ lõppsõnas sõnastanud enda ja esialgse 19.sajandi
realismi.