Intonatsiooni varieeruvus diatoonilise helirea mängimisel viiulil
võrdtempereeritud helireaga. Eesmärgiks on saada teada, kas ühe kindla helirea mängimisel
esineb süstemaatilisi kõrvalekaldeid ning kui suur on juhuslike kõrvalekallete ulatus. Töö
meetodiks on katse, mille käigus salvestatakse D-duuri helirida 30 korral viiuli esituses.
Helisalvestuse analüüs viiakse läbi programmiga „Praat” , uurimuslik materjal on empiiriline.
Kirjanduses on peamiselt toetutud „The Science of Music Performance” toimetajateks R.
Parncutt & G. E. McPherson artiklile „Intonation” ja „The Psychology of Music” toimetajaks
D. Deutch artiklile „Pitch: A. Musical pitch and human hearing”. Töö tulemusena selgus, et
katses osalenud viiulimängija esituse puhul olid D-duuri helirea üksikutel nootidel keskmised
süstemaatilised kõrvalekalded üles mängides 3,68 senti ja alla mängides 3,08 senti.
Juhuslikud kõrvalekalded esinesid üles mängides lahtistel keeltel vahemikus -2,1 kuni 9,41
annaabi.ee 
