Sürrealism ja Salvador Dali
kirjandusloomingu alal palju auhindu. Ta kirjutas virtuooslikke ladinakeelseid luuletusi.
1870 tutvus ta Georges Izambard'iga, kes õpetas lütseumi retoorikaklassis ning kellest sai
noore luuletaja mentor ja isa asendaja. Sellest ajast pärinevad Rimbaud' esimesed värsid:
les Étrennes des Orphelins, Soleil et Chair ja Ophélie. Ta oli parnaslaste mõju all. Kirjas
selle liikumise esindajale Théodore de Banville'ile kinnitas ta, et tahab saada
parnaslsaseks või mitte kellekski.
1870 jooksis Rimbaud kodunt ära ning jõudis välja Pariisi. Seal hakkas ta kirjutama osalt
Charles Baudelaire'ist inspireeritud luulet.
Elades väga sügavalt läbi Pariisi Kommuuni tragöödiat, tahtis noorukist poeet minna
Pariisi. Ägedas luuletuses "L'orgie parisienne ou Paris se repeuple" süüdistas ta võitjaid
alatuses. Pärast kaotust Preisimaale 1871 muutus tema luule veel radikaalsemaks ja üha
sarkastilisemaks: näiteks "Vénus Anadyomène"