Läänemere maad peale II MS
oli tõusuteel ja iseseisvale riigile omane. Kuid tulid majanduskriis, krooni devalveerimine ja
valitsuse vahetumine, tekkis vapside (vabadussõjalaste) liikumine ning taheti muuta põhiseadust.
1934 sundis Päts Riigikogu ,,vaikivasse olekusse", keelas erakonnad ja kehtestas autoritaarse
võimu. Järgnes nn Pätsi aeg, mis oli suhteliselt leebe ja vabameelne ning ka majandus ekspordile
orienteerudes heal järjel.
Lätil oli olemas piiratud volitustega president ja parlantaarne riigikord, kuid ka sinna jõudis
majanduskriis. 1934. aastal järgis järjekordselt peaministriks saanud Karlis Ulmanis Pätsi eeskuju ja
teostas riigipöörde, mille järel hakkas kehtima tema autoritaarne võim. Kahe aasta pärast omandas
endale ka presidendi tiitli ja volitused. Ulmanis ja Päts nägid oma riigi majanduse ja ühiskondliku
elu tähtsaima alusena talusid ja põllumajandust. Leedus oli autoritaarne võim juba aastast 1926.
1920