Eesti ajalugu
Suveräänsus deklaratsioon - kinnitas lõplikult, et eesti on iseseisev.
Maaseadus , mis jõustus 10.10.1919. Mõisnikelt veti 2,3 miljonit hektarit maad, millest moodustati 56'000
uustalu (ka asundustalu). Talumaid anti eesõigusega välja vabadussõjas võidelnutele. See oli ka põhju,
miks paljud mehed sõtta läksid. Mõndadele mõisnikele jäeti mõisa südamed - pargid ja mõisahoone alles.
Ülejäänud mõisasüdamed anti vabadussõja ohvitseridele.
Põhiseadus 15.06.1920 - Eesti on parlamnetaarne vabariik. Eesti oli selle järgi euroopa üks
demokraatlikumaid riike. Riiki juhtis Riigikogu - 100 liiget; valiti kolmeks aastaks. Valimistel kehtis
proportsionaalne valimissüsteem. Hääleõihuslikud olid kõik Eesti Vabariigi kodanikud, kes olid vanemad kui
20 aastat. Valitsus juhti nimetati Riigivanemaks, kes täitis ka riigi esindus funktsioone. Rahval oli
rahvahääletuse ja algatuse õigus.
8.05.1919 - Moodustati uus Vabariigi valitsus Otto Strandmanni juhtimisel
annaabi.ee 
