Õigus nähtusena
objektiivse mõttes. Objektiivse õiguse all mõistetakse kogumit (õiguskorda tema staatikas). Et
õigus kehtiks objektiivse õigusena, peab ta olema läbinud vastuvõtmiseks teatud kindla
formaalse tee. See formaalne tee ise on vastave õigusnormide poolt reguleeritud. Teiste
sõnadega, mandrieuroopalikus õiguskuulturis positiveeritakse õigus seadusandlikus
protsessis. Teostades legislatiivfunktsiooni võtavad riikide parlamnedid vastu seadusi kui
põhilisi õiguse allikaid, milles sisalduvad õigusnormid. Õigusena objektiivse mõttes saabki
käsitleda vaid kirjapandud õiguse allikaid.
Kuid õigust võib käsitleda ka õigusena subjektiivse mõttes. Õiguse selline mõistmine ei
tähenda õiguse ja õigusnormi vahetut seost. Siin on see seos vahendatud, sest õigus
subjektiivses mõttes (subjektiivne õigus) tähendab õigussubjektile objektiivsest õigusest
tulenavat ja kuuluvat õigustust