Eesti riigi areng
millest kumbki ei tegelnud riiklikku sõltumatuse küsimusega. 28. nov aktis öeldi: Eesti on
demokraatlik vabariik. 24. veeb aktis lisati: Eesti on iseseisev demokraatlik vabariik. Kuid 4.
juuni akti 1. §-s öeldi juba: Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik.
Kolmanda eelkonstitutsiooni põhjal selles etapis kõrgeim võim kuulus põhimõtteliselt
rahvale. Viimase nimel kõrgeimat võimu teostas Asutav Kogu, kes oli parlamentseks
seadusandlusasutiseks, tegutsedes sellisena ühekoja-süsteemil. Et parlamendi esimees oli
ühtlasi Vabariigi sise- ja välisesindajaks, siis ei tuntud ka tollal riigipea instituuti. Nii seati
juhtimine ekstreemparlamentliku vabariigi põhimõtteile.
Asutav Kogu eraldas enese liikmeskonnast legislatiivse erikollegiumi Seadusandluse
Delegatsiooni näol. Asutava Kogu volitusel ja valve all kõrgemat haldusvõimu teostas
Vabariigi Valitsus, kes tegutses kollegiaalsuse põhimõttel
annaabi.ee 
